Üülje tråchte, üülje dunse, üülje fäste – dåt kamt da mååste önje san, wan's wat foon nasjionååle manerhäide hiire. Än foli ferkiir as et je uk ai: maning foon da ambai fjourhunert manerhäide-floose pleege ai blots e spräke, ours uk da tradijoone. Ours dåt as blots en diilj, dan da laawe uk önje mörhäid. Än deerma uk e liiwte tu e fötjbål. Kining fötjbål ferbant e mörhäid ma e manerhäide än da manerhäide unerenouder. Wane e FUEN e EUROPEADA ai ål 2008 apfünen häi, schölt jü dåt nü mååge. E FUEN as di grutste tougeferbånd for da autochtoone, nasjionååle manerhäide än fertreet jarnge lasmoote önj mör as 36 lönje önj Europa.
“Enarken schucht, dåt hi ai åliine ma sin manerhäide-erfooring as.“
“E began wus e idee foon da lasmoote, dåt we ai blots aw meetinge ouer da ruchte foon e manerhäide snååke schönj, ours dåt we oudere geläägenhäide fine schönj for naie erfooringe“, säid Loránt Vincze, FUEN-prääsidänt. Öntwasche as e EUROPEADA seelew tu en tradisjoon wörde, wat ja arks fjour iir fernaiered.
Bai ha kaame ai blots da funksjoonääre foon da lasmoot-feriine tuhuupe, ours tutids ambai 1.000 manschne foon 24 manerhäide. Enarken schucht, dåt hi ai åliine ma sin manerhäide-erfooring as. Arken soowente Bürger önj Europa hiirt tu en manerhäid, wat spräke unti följk önjgungt.”
“Südänji wåkst dåt fernaamen for oudere manerhäide“, säit Tore Wächter, treener for dåt tiim foon e dånsch manerhäid önj Tjüschlönj. Awoorie häi ik tåchd, dåt we, wat üüs mamåågen önje politiik önjgungt, besuners san. Ours sü wat jeewt et uk bai oudere manerhäide, wat nuch gruter san.“
Wirking eefter bane än büte
Uk da unlike gååsthiire-regjoone biidje ålten wat ours. "Nü san we önj e tjüsch-dånsch-frasch gränslönj, wat en bröket historie heet än weer da manerhäide diling friidlik önj binge stoote ma enouder än ma e mörhäid laawe“, säit Vincze. „Dåt as en gruut biispaal for enarken, wat heer haane kamt.“
E EUROPEADA wirkt ai blot eefter bane, ours uk eefter büte. Da äinkelte manerhäide koone jarnge kultuur än spräke wise. Än åltumååle koone ja tuhuupe wise, hü bröket da san. Deerfor as di kultuurdäi deer, wat en bärj-fäst önj e dööwelte san as: hi as önj mal foon e EUROPEADA än as sügoor aw en ruchten bärj: di Knivsberg önj Nordslaswig. (For enarken wat foon da ruchte bärje önj Europas kaame: wees ai ouerråscht, dåt huum heer en bunke foon 100 meeter en bärj nånt).
Kampanje for manerhäide-ruchte än iinj hååd-snååk
E hood-apgoowe foon e FUEN as et, jam intuseeten for da nasjionååle manerhäide önj Europa. Önj Europa laawe ambai 50 Millionen manschne, wat tu nasjionååle manerhäide hiire. Da floose laawe unlik. Sam san ai iinjsen önjerkånd, oudere san schöölt döör gesätse unti autonoomii. „We wan, dåt et ai deerfoon öufhångt, weer huum tuläid as, weer huum gödj unti hiinj laawet“, säit Vincze. Deerma da manerhäide-ruchte önj Europa ålten da seelwie san, sträiwet e FUEN for dåt Minority SafePack, ein påk ma gesätse, wat da nasjionååle manerhäide schööle schan.
E EUROPEADA as for e FUEN uk e geläägenhäid, mååkere önj sportpolitiik än politiik tu finen, tut biispaal, wan huum ma Daniel Günther, ministerprääsidänt foon Slaswig-Holstiinj, awe e sid foon di jarste däi snååkt.
Uk en ouder teema, wat e FUEN tutids awt hart lait, koon aw e EUROPEADA amseet wårde: di gemiinsoome kåmp ma UEFA än DFB iinj hååt-snååk.
„We wan wise, hü hiinj et for e selschap as, wan huum ham e latjen diilj ütseecht, än seed, jam schan ferschwine, jam heewe ninte ma üs tu doun“, säit Vincze. „Dåt schan we aphüülje. Üüs kampanje gungt bit tut iinje foont iir, än ik hoow, dåt maning üüs boose hiire.“
Weensdi, 3. juuli, twasche e klook 11 än 15: kultuurdäi ma musik, sport än maning informasjoone aw e Knivsberg.
.jpg)
.png){kind=logo}
-1.png){kind=logo}
_(1).png)
